Soome 2015/16

2016 aprillis käisid Lahtis Salpaus Koolituskeskuses ehitajad Margus Õis ja Bret Padar ning mööblirestauraatorid Katri Randma ja Gea LepikTamperesse Tredu Koolituskeskuses tislerid Karl-Jürgen Sulepi ja Roland Mändla ning puit-ja kiviehitiste restaureerijad Külli Kalbre ja Liina Kessa ning Hämeenlinnas Tavastia Kutseõppekeskuses sadulsepad Lya Karlson ja Katri Vahenurm.

SAMSUNG CAMERA PICTURES

Lya Karlson SAS-15 – Õpin Haapsalu Kutsehariduskeskuses sadulsepa erialal.  Meie kursusele pakuti võimalust minna praktikale Soome, Tavastia koolituskeskusesse Hämeenlinnas, Erasmus+ stipendiaadina. Kohti oli kahele inimesele aga kandidaate 6. Kõik me olime kirjutanud motivatsiooni kirjad, kuid nendest lähtudes ei suutnud õpetajad valikut teha, siis otsustati, et võtame loosi ja seda me ka tegime. Õnnelikud võitjad olid Katri Vahenurm ja mina.

Praktika toimus 2.05-2.06.2016.

Saabusime Hämeenlinna 2.05 peale lõunat. Meid ootasid Tavastia koolituskeskuse rahvusvahelise õpilaste vahetuse kordinaator Anssi Kovanen ja tema sekretär Mirva Viitamäki. Esmalt juhatati meid elukohta ja tutvustati elamistingimusi ja kodukorda. Peab ütlema, et elamistingimused olid väga head. Elasime esimesed kaks nädalat koos nelja Ungari tüdrukuga, kes olid samuti praktikal- käsitöö. Majas oli neli magamistuba, elutuba, kaks vannituba, saun ja terrass. Olemas olid kõik vajalikud kodumasinad, kaasa arvatud nõudepesumasin .

Anssi tutvustas meile võimalusi, mida kool pakub. Meile oli ettenähtud tasuta lõunasöök kooli sööklas, võisime kasutada kooli jõusaali, mis on väga hästi varustatud ( kasutasime seda võimalust usinalt) ja meile anti kooli tõend, mille alusel saime kasutada linna veekeskust õpilase soodushinnaga. Ühesõnaga- elutingimused olid väga head!

SAMSUNG CAMERA PICTURES

Paar sõna Tavastia koolituskeskusest. Tegemist on väga suure koolituskeskusega, kus õpib korraga üle 3000 erivanuses õpilase ja töötab 460 inimest. Näiteks lõpetas kooli sellel kevadel üle 800 inimese! Tavastias on võimalik omandada keskharidus koos elukutsega, tõsta kvalifikatsiooni, seal tehakse täiendõpet, omandatakse uus elukutse  ja samuti on see suur sisserändajate koolituskeskus.  Lisaks viiakse seal läbi palju erinevaid kursusi. Üsna sarnane meie Haapsalu koolile, kuid kordades suurem. Näiteks on võimalik täiskasvanutel seal õppida järgnevaid erialasid:

Logistika, masinaehitus, elektrotehnika, metallitööd, kaubandus, hotellindus, käsitöö, disain, tekstiil ja rõivad, juuksur, tervis ja sotsiaalhoolekanne, ehitus ja mõõdistamine,turism, polsterdustööd jne.

Koolil on 12 suurt õppehoonet ja erineva tasemega elukohti- ühikaid, kortereid ja majakesi, kus elavad õppurid ja kooli külalised.

SAMSUNG CAMERA PICTURES

Nagu juba ütlesin on Tavastia sisserändajate koolituskeskus ja seda oli ka igal sammul näha. Nende puhul pandi suurt rõhku keele õppele ja paljud omandasid ühtlasi ka põhiharidust. Meie grupis oli somaallane, iraaklane ja kurd. Naljaks oli kuulata, kuidas nad omavahel soome keelt rääkisid aga aru me kõik üksteisest saime ja kõik olid väga sõbralikud ning abivalmid.

Koolipäevad algasid kell 8.00 ja esimesel päeval oli kooli lipuväljakul masti tõmmatud Eesti sini-must valge. Seda oli küll väga uhke vaadata ja tekitas tunde, et oled oodatud. Tutvusime oma õpetajate ja uute koolikaaslastega. Meie grupis oli 14 inimest, erinevad tasemed käivad koolis ühes koos, nii et tasemed on erinevad. Sadulsepaõpe kestab kolm aastat. Korraga oli koolis kaks õpetajat ja lisaks veel õpetajaabi, Virve Juola-  kaasaaegne polsterdus ja auto polsterdus

Hanna Segarra- traditsiooniline polsterdus, Sanna Olli- abiõpetaja. Meid võeti väga lahkelt vastu, tutvustati kogu grupile ja näidati õpperuume. Ruumid on uhked ja uued, sinna koliti alles 2015 jõulude ajal. Ruumid on avarad ning valged. Ruum on kahe tasandiline, alumisel on polsterdus ja ülemisel tasandil õmblusmasinate ja puhkeala.Igal õpilasel on oma töölaud reguleeritava kõrgusega, sahtlipoks ja reguleeritava kõrgusega töötool. Töölaudade juures on ühendused kompressoriga ja tsentraalse tolmuimejaga. Õmblusmasinaid on 14 + owerlock, nii et ei mingeid järjekordi ega ootamist.

SAMSUNG CAMERA PICTURES

Nagu öeldud, algas kool 8.00, juba 9.00 oli kohvipaus, mis on enam-vähem kohustuslik. Seal arutati läbi päevaplaan, lahendati probleeme ja tehti plaane. Siis töö kuni kella 11.00 ni , kui algas lõuna. Lõuna ajad olid ära jaotatud kuna kool on suur ja sööjaid palju. Kõik toit valmistatakse õpilaste poolt ja arvestatakse erinevate soovide ja vajadustega. Erinevad toidud olid taimetoitlastele ja inimestele, kellel on erinevad allergiad ja talumatused. Pole just kerge ülesanne!  Peale lõunat tegime  tööd ja siis 12.30 jälle armastatud kohvipaus. Kell 14.00 on koolipäev läbi aga võib teha tööd edasi kuni 16.00-ni abiõpetaja valvsa silma all. Kuna meie praktikaaeg oli nii lühike, siis kasutasime Katriga kogu aja ära ning viibisime koolis nii kaua kui võimalik.

Saime teha erinevaid asju, lahkelt arvestati meie soovidega. Proovisime kätt autoistmete kallal, tegime traditsioonilist polsterdust ja mina kasutasin juhust, et harjutada õmblemist, mis on minu nõrk koht.

SAMSUNG CAMERA PICTURES

Polsterduserialal tehakse töid nii väljast tulnud klientidele, kui ka õpilased võivad teha enda asju, kasutades kooli materjale ning töövahendeid. Materjalidele esitatakse pärast arve ning loomulikult saavad nad need soodushinnaga.

Peale kahte nädalat saime uue elamise-kolme toalise külaliskorteri kõigi mugavustega ja loomulikult saunaga. Nüüd oli meil Katriga mõlemal oma magamistuba ja ühine elutuba, köök ja dušširuum koos saunaga, suur rõdu ning kõik tehnika, mida üldse võiks tahta mugavaks elamiseks. Kuna kool asub kesklinnast sutsuke eemal, siis oli meie akna all tore jälgida kolme jänest ja faasani paari, kes ilmusid välja kui koolipäev oli lõppenud ja ümbrus vaikseks jäi.

Tegime pikki jalutuskäike, tutvusime Hämeenlinnaga ja selle ümbrusega. Linn asub küngastel ja nagu Soomes tavaline-igal pool on järved ja järvekesed. Saabusime Soome mai alguses, kui kõik oli veel raagus ning lahkusime, kui puud olid lehtes ning lilled õitsesid ning ilm oli kogu maikuu nagu tellitult soe.

 

SAMSUNG CAMERA PICTURES

Kui meie praktika hakkas lõpule jõudma, siis hakkas ka kooliaasta lõppema ning kavas oli ekskursioon Turu linna, kus oli plaan külastada Turu kindlust, kuhu on kogutud hulganisti vana mööblit erinevatest ajastutest ning samuti linnakodaniku kodumuuseumisse. Meid Katriga kutsuti ka lahkesti kaasa. See oli nii tore!

Sõit toimus koolibussiga, roolis oli kurd Harem, kes lasi meile oma kodumaa muusikat, koolist anti igale õpilasele kaasa kotike võileibade ja mahlaga. Tundsin end nagu päris koolilaps.

Ekskursioon oli väga põhjalik, meie giid oli erialalt restauraator ning rääkis kõigest vaimustuse ja kirega. Peale sellist infotulva oli mõnus oma võileiba nosida ja ilusat loodust jälgida.

Meie praktika aeg oli lõpule jõudnud. Kahju oli sealt lahkuda aga saime endale häid sõpru ja kasulikke kontakte. Eriliselt soe läbisaamine tekkis meil õpetaja Virvega, kellega oleme kirjavahetuses ning saame infot nende töödest- tegemistest.

Kui Haapsalu jätkab õpilaste vahetust Tavastiaga ja kellegil tekib võimalus sinna praktikale minna, siis kindlasti soovitan sellest võimalusest kinni haarata, seda ei pea kahetsema.

katriKatri Randma MR-14 – Minu praktika Lahtis Salpaus Koolituskeskuses toimus aprillis 2016. Praktikal viibisin koos kursusekaaslase Geaga.

Esimesed päevad möödusid sisse elades ja keskkonnaga harjudes. Tutvusime linnaga, kooliga ja töödega mis meid ees ootasid.

Restaureerisime praktika käigus Rokokoo stiilis kummuti ja söögitoa laudade-toolide komplekti. Lisaks veel “nipet-näpet”. Koht praktika läbimiseks oli suurepärane. Masinaid/tööpinke oli töökojas palju, igat 2-3, seetõttu tööseisakuid ei tekkinud. Vajaminevad käsitööriistad ja töövahendid olid kogu aeg saadaval ja käeulatuses. Materjalide valik töö tegemiseks täpselt selline nagu soovida oskad. Ja kui midagi polnud, siis meie soovi korral meile see ka hangiti. Lausa lust ja lillepidu!  Kuna me praktiseerisime koolis, oli töötempo rahulik. Ei eeldatud, et oleme valmis spetsialistid, kes teavad-oskavad.

Meie juhendaja Helena, on puutööga tegelenud üle 30 aasta, tõeline meister. Ja nagu tõelisele meistrile kohane, ei kippunud ta meid õpetama – ta kuulas,  jälgis, küsis, arutles, ning jagas lahkesti häid soovitusi. Ta usaldas meid.

Sellistes tingimustes on hea töötada, õppida veelgi parem.

Iga päev praktikal õppisin ma midagi. Oli selleks siis mõni huvitav töövõte või oskus aeg maha võtta ning vaadata olukorda distantsilt.

Kui mõtlen sellele kuule mil Soomes praktikal viibisin, tundub, et see oli vaid hetk. Emotsioon on ülipositiivne. Ma olen väga tänulik ja rahul.

TAMPERE 2016 – Liina Kessa ja Külli Kalbre PKR-14

Liina_kessaLiina Kessa PKR-14 – Praktika toimus 28.03.2016 – 28.04.2016 Soomes Tampere lähedal erinevatel ehitusobjektidel, kus ehitustöid teostas ettevõte Hillsrakennus OÜ. Ehitusobjektideks olid kaks uut puitkarkassil ehitatavat eramaja, mis paiknesid Tamperest max 20 km kaugusel.

Hillsrakennus OÜ on asutatud aastal 2008 ja keskendub tegevustele, mis asuvad Tampere ümbruses. Tegu oli mikroettevõttega, kus töötas alla 10 inimese.  Ettevõte pakub järgmisi ehitustegevusi:

  • Eramute ehitus (algusest lõpuni – võtmed kätte)
  • Katuse katete paigaldus
  • Terasside ehitus
  • Garaažide ehitus
  • Majade renoveerimine
  • Garaaži uste müük ja paigaldus

Antud praktika eesmärk oli teise õppeaasta jooksul omandatud teoreetiliste kui ka praktiliste teadmiste kinnitamine ja uute kogemuste saamine puit- ja kiviehitise restauraatorina  välispraktikandina Soomes.

Tegelesin peamiselt üldehitus töödega – ajutiste treppide ehitustega, katuse alla käigutee rajamisega, maja seinte soojustamisega, tuuletakistusplaatide kinnitamisega katuseräästa alla jpm.

Õppisin käsitlema erinevaid tööriistu. Omandasin palju uusi oskusi paigalduse ja erinevaid töövõtteid kasutades karkassmajade ehitamisel. Kõigi tööde juures kasutasime tänapäevaseid ning kõige efektiivsemaid tehnoloogiaid. Kui tekkis küsimusi siis pöördusin juhendaja poole või ka kaastöötajate poole, kes andsid nii teoreetilisi kui praktilisi nõuandeid kuidas töö lõpule viia.

Üldehituslikud teadmised olid omandatud koolis, aga praktilised oskused karkassmaja püstitamisest puudusid. Töövõtted tulid kohapeal ja ajapikku kasvas ka vilumus.

Kasutasin kõiki vajaminevaid kaitsevahendeid (tööriided, kiiver, prillid, kindad)

Kahjuks praktikal restaureerimisoskusi täiendada ei saanud. Töö oli üldehitus erialane, aga täiendas restauraatori ehitusalaseid teadmisi.

Probleemseid situatsioone ei olnud. Inimesed olid ääretult sõbralikud ja lahked ning alati said abi kui seda vajasid. Tekkis väikestviisi meeskonna tunne ja äratulek oli sisemiselt raske, kuna tundsid, et olid vajalik tööjõud.

Erinevus Eestis oldud praktikakohaga on see, et Soomes jälgitakse väga täpselt, millal tööpäev lõppeb. Tööaeg kestis hommikul kella 8-st pärastlõuna kella 3-ni. Pool 3 hakati juba tööplatsi koristama, et ei läheks ükski lisa minut tööl oldud ajast üle 3.

Oldud aeg oli väga hariv ja kasulik minu edasiste plaanide osas, kus ees ootab mu enda talu renoveerimine.

Meie viimasel päeval pakuti tööd Soomes, Reenex OÜ ehitusfirmasse, kivitöödele. Kahjuks ei saanud vastu võtta perekondlikel põhjustel, mida natukene kahetsen, kuna ükski kogemus ei jookse mööda külge maha vaid harib ja arendab ning avab silmad ees ootavale.

Arvan, et järgmisel aastal oleks tulusam kui antud praktikast saaksid osa võtta üldehitust õppivad õpilased. Lisaks soovitan koolil rohkem uurida praktika koha kohta, kuhu täpselt õpilased kuuks ajaks saadetakse. Kuna meil seda informatsiooni ei olnud, siis olime olukorra juures, kus meil puudusid vajalikud tööriided seoses ilmastiku tingimustega.

oulu_6OULU 2016 – Maret Karik ja Aili Pärnalaas KT-15 07.-23.veebruaril 2016

Veebruarikuus oli võimalus kahel HKHK tekstiili eriala õpilasel viibida Euroopa Liidu programmi Erasmus + raames õpirände välispraktikal Soome Vabariigis, Oulus.  Praktikat finantseerib Euroopa Liidu programm Erasmus+ õpirände praktikaprojekti „Parimaid praktikaid Euroopast“ raames. Kutseõppes on kõige tähtsamaks osaks praktilised oskused ning neid saab lisaks koolitundidele omandada ka praktikatel ettevõtetes. Võtsin vastu Haapsalu Kutsehariduskeskuse poolt pakutud väljakutse, ning  mul avanes võimalus sooritada oma erialane praktika välisriigis.

ouluPraktikakohaks oli Oulu Ametikõrgkooli Pikisaari õppehoone ning kogemusi omandasime sealse tekstiilikäsitöölise eriala õpetaja Päivi Käsmä juhendamisel. Suureks abiks olid aktiivselt ka kolm esimese kursuse õppurit Miranna, Anna ja Tanja.

oulu_1.jpg

 

Lend Oulusse toimus vahemaandumisega Helsingis. Ilm oli sealpool lahte udune ning sellest tulenevalt lend hilines. Oulusse jõudes selgus, et sadas vihma, olime vihma endaga Eestist kaasa toonud. Sadu oli alanud alles paar tundi enne ja teed muutusid aina libedamaks. Hommikuks olid kõnniteed muutunud liuväljaks, aga oli meie esimene koolipäev ja tuli usinalt ukerdades uisutada, et õigeks ajaks kohal olla. Pikisaarel ootasid meid õpetaja Päivi Käsmä ning kolm esimese kursuse õpilast, kellest said meie igapäevased abilised. Kool on ümber ehitatud endisest villavabrikust. Kui tekstiili ja meedia erialad asuvadki villavabriku hoones, siis eraldi õppehoones, kus õpitakse muuhulgas õmblemist ning restaureerimist, asuvad veel söökla, administratsioon ja raamatukogu.

Kohe koolihoone kõrval väikses majas asub õpilaste valmistatud tekstiilitooteid müüv kauplus Tuuma ja Tikki.

Kõigepealt tutvusime Pikisaare õppehoonetega ning seejärel tutvustati oma eriala töökorraldust ning õpilaste valmistatud tooteid.  Tekstiilitöö eriala sisaldab peamiselt sisustustekstiilide valdkonnas kangastelgedega kudumist ning kangatrükki. Õmblemine selle eriala juurde ei kuulu, kuid toodete vajalikud palistused tehakse siiski. Vaatasime kootud kangaproove ning tuli teha otsus, millise toote soovime teha otsast lõpuni valmis. oulu_4

Teiseks päevaks oli otsus selge, et kõige ahvatlevam tundus kududa pleed. Peale tutvumist olemasoleva lõngavalikuga ning teiste õpilaste poolt kootud pleedidega oli aeg asuda kavandama. Kui värvi kavand tehtud ja koemustrid valitud ning WeavePoint arvutiprogrammis kanga rakendus paika pandud oli aeg asuda arvutama lõimelõngade ning koelõngade kulu värvitoonide kaupa. Otsuse tegemine ei olegi kerge, mõtteid tekib lõngakapi ees oi kui palju ja need kahtlused, kahtlused, kahtlused….

oulu_5Kui lõngad lõpuks valitud ning kaalutud, oli aeg asuda käärima. Järgmisel hommikul määras õpetaja saalis meile kangasteljed ning tuli asuda tööle. Kangastelgede rakendamise loogika oli natuke teistmoodi, samuti kasutatavad töövõtted. Mulle meeldis väga sealne loogika ning kõik sujus kohe kiirelt ja hästi. Kui teljed said kudumisvalmis oli esimene koolinädal otsa saanud.

Esimese koolinädala lõpuks oli meil Myllytulli õppehoones väliskoordinaatori Sonja Kurki’ga kohtumine ning ta tutvustas meile sealset koolihoonet, koolikorraldust ja õpitavaid erialasi. Oli väga huvitav ning kõikidele küsimustele sai ka vastuseid.

Teine koolinädal algas kohe telgede testimisega ja kudumisproovi kudumisega, mille käigus sai veel tallalaudade nööre kas pingutada või lõdvemaks lasta ning tõsine töö algas.

Õppetöö toimus ehtsoomlaslikus rahulikus tempos, koos lõuna ning kohvipausidega. Õpetajatel oli piisavalt aega läheneda kõigile individuaalselt ning samas oli tähelepanu pidevalt kõigil abivajajatel. Töörütm oli kõigil õpilastel erinev, kes oli alles esimese toote juures ning kes kudus juba kevadist näidistööd, millega näidatakse oma õppeaasta jooksul õpitud oskusi.

Õppetöö kõrval leidsime aega ka tutvuda linnaga ning külastada koos õpetaja ning õpilastega  huvitavaid käsitööpoode ning Pohjois-Pohjanmaan ajaloomuuseumi. Muuseumis tegi meile väga huvitava ringkäigu just meie oma õpetaja Päivi. Eriti tore oli 1938 Oulu linna makett, kus oli näha endist linna. Kui Oulu linn on põlenud aegade jooksul kümme korda, kuid 1950-70’ndatel aastatel hävitati vanu puumaju kvartalite kaupa, et ehitada uusi moodsaid kivimaju. Nüüd on Oulu kesklinn üsna korrapäraselt ruuduline ja näeb välja selline 70’ndatest pärit hoonetega. Tihti vanad hooned lihtsalt põletatigi maatasa, et mitte lammutada. Nüüd on linnas väga üksikud vanad puumajad alles, küll Pikisaarel, kus asus meie kool oli neid piisavalt.

Neljapäevaks oli pleed valmis kootud ja oli aeg see telgedelt maha võtta asuda narmaid sõlmima ning lõplikult viimistleda. Jäin tulemusega väga rahule.

Kahel viimasel päeval sai proovida natuke ka tekstiilitrükki. Sellisel kujul trükkinud me veel ei olnud.

Aeg läks lennates, juba teisel nädalal oli tunne, et kuulud sealse kursuse õpilaste hulka ja oled oma. Tagasi Tallinna jõudes oli kuidagi imelik tunne, et järgmisel hommikul ei lähegi taas läbi linna jalutades kooli…  Soovitan kõigile vaadata eriala tutvustavat videot